Maardu Gümnaasium on mitmekultuuriline kohtumispaik, kus igapäevaselt põimuvad vene ja eesti õppekeel ning kus õpib üle 40 rahvusest lapse. Selles suures, ligi 1200 õpilase ja enam kui saja töötajaga kooliperes on alati väärtustatud iga lapse individuaalsust, püüdes leida just talle sobivaimat lähenemist, olgu selleks keelekümblusklassid või hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine. Kuid 2021. aastal seisis kooliperet ees uutmoodi ja nõudlik väljakutse. Muutuv maailm, üleminek eestikeelsele õppele ning vajadus paremini aru saada Euroopa Liidust tekitasid selge vajaduse millegi enama järele kui tavapärased koolituspäevad. Oli tunda, et õpetajad vajavad värsket inspiratsiooni, uusi tööriistu ja vahetut kokkupuudet Euroopa väärtusruumiga, et toetada õpilaste loovust ja kriitilist mõtlemist. Kooli arengukava ja varasemad siseanalüüsid olid toonud päevavalgele kitsaskohad: tunti puudust innovatiivsetest meetoditest, praktilisest projektitööst Euroopa kolleegidega ning mentorlussüsteemist, mis toetaks noori õpetajaid. Samuti vajati teadmisi, kuidas hoida vaimset tervist keerulistel aegadel. Nii sündiski Erasmus+ projekt Innovatsioon ja loovus, mis ei olnud pelgalt projekt paberil, vaid kujunes ambitsioonikaks teekonnaks 37 koolitöötajale, kes otsustasid astuda mugavustsoonist välja.
Kui kohvrid olid pakitud, viis teekond meie inimesed risti-põiki läbi Euroopa, kuid eriliseks sihtkohaks ja inspiratsiooniallikaks kujunes Itaalia. See valik ei olnud juhuslik, sest Itaalia koolide pikaajaline kogemus loovuse ja kaasava hariduse vallas oli just see, mida Maardus otsiti. Meie õpetajad said võimaluse olla töövarjudeks koolides nagu Istituto Comprensivo Della Valnure ja Istituto Comprensivo M.K. Gandhi. Need külastused olid silmiavavad ja pakkusid palju mõtlemisainet. Näiteks Istituto Comprensivo Della Valnure koolis, mis tegutseb mitmes õppehoones ja maapiirkondades, nägid meie pedagoogid oma silmaga, kuidas erivajadustega lapsed õppisid tavaklassides koos teistega ning kuidas toimis loomulik mentorlus õpilaste vahel. M.K. Gandhi koolis, kus õppis palju pagulasi, kogeti vahetult põhimõtet, et loovus kasvatab sallivust – teadmine, mis on Maardu mitmekultuurilises keskkonnas hindamatu väärtusega. Huvitava detailina märkasid meie õpetajad, et seal oli õpilastel telefonide kasutamine keelatud, mis aitas suunata fookuse segajatelt õppeprotsessile – idee, mis pani ka meie õpetajaid mõtlema nutiseadmete kasutamise reeglitele.
Kuid õpiränne ei piirdunud vaid lõunamaa päikesega, vaid viis meie inimesed ka naaberriikidesse. Meie õpetajad külastasid Lätis asuvat Riia Eesti Kooli (Rigas Igaunu pamatskola). See kohtumine oli emotsionaalne ja professionaalselt äärmiselt rikastav. Kooli missioon hoida eesti keelt ja kultuuri väljaspool kodumaad pakkus meie õpetajatele äratundmisrõõmu ja uusi ideid kakskeelse hariduse ning lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) vallas, mis on ka Maardu Gümnaasiumi üks prioriteete. Samuti käidi Hispaanias, kus võõrustajaks oli CEIP Miguel Zubeldia. Sealne koolipere keskendus keskkonnateemadele ja õuesõppele, aidates meie õpetajatel mõista, kuidas viia õppimine klassiruumist välja loodusesse ja kuidas kasutada ümbritsevat keskkonda õppevahendina.
Lisaks töövarjutamisele, mis andis võimaluse kolleegide tööd kõrvalt jälgida, osalesid paljud õpetajad intensiivsetel koolituskursustel. Need ei olnud kuivad loengud, vaid praktilised töötoad, kus sukelduti digimaailma sügavustesse ja katsetati uusi metoodikaid. Õpiti kasutama erinevaid digitaalseid tööriistu ja äppe, et muuta tunnid interaktiivsemaks ja haaravamaks. Näiteks Tatjana Kulakovskaja õppis kasutama vahendeid nagu Flip, Ed Puzzle, Bookcreator ja Nearpod, mis võimaldavad luua põnevaid ja kaasahaaravaid õppematerjale. Zhanna Ocheretniuk ammutas teadmisi kursusel, mis tutvustas robootika ja kodeerimise algtõdesid lastele, tuues kaasa ideid, kuidas kasutada roboteid nagu Blue Bot ja Codey Rocky algklasside tundides. Maria Ivanova täiendas end veebidisaini ja koomiksite loomise vallas, nähes selles võimalust muuta isegi matemaatika või ajaloo tunnid visuaalsemaks ja humoorikamaks. Natalia Mashchenko ja Ksenia Molodtsova keskendusid meedia ja tehnoloogia kasutamisele hariduses, õppides paremini pildistama ning videoid ja fotosid redigeerima, mis on vajalik oskus tänapäeva visuaalses maailmas.
Üks meeldejäävamaid isiklikke arengulugusid pärineb õpetaja Külli Holstingult, kes osales Soveratos keskkonna ja ökoloogia õuesõppe koolitusel. Algaja õpetajana tundis ta varem suurt ebakindlust õuesõppe ees, kartes halba ilma või seda, et õpilaste tähelepanu hajub ja tunni eesmärgid jäävad saavutamata. Koolitus andis talle aga kindlustunde, et loodushuvi saab kasvatada ka läbi teatri, mängu ja liikumistegevuste. Ta mõistis, et õuesõpe nõuab küll põhjalikku ettevalmistust, et olla valmis ootamatusteks nagu vihmavaling, kuid tulemus on seda vaeva väärt. Nüüd planeerib ta oma tunde nii, et õpilased peaksid analüüsima ja vastama avatud küsimustele, arendades seeläbi oma kriitilist mõtlemist ja eneseväljendusoskust.
Sarnaseid edulugusid oli teisigi. Edgar Oganesjan tõi koolituselt kaasa teadmised mängustatud õppest (Game Based Learning), mida ta on edukalt oma tundides rakendanud, muutes õppimise laste jaoks põnevaks seikluseks ja aidates neil omandada keerulisi teemasid läbi mängu. Tugispetsialistid, nagu sotsiaalpedagoog, eripedagoog ja kooliõde, said väärtuslikke kogemusi vaimse tervise hoidmise vallas. Nende kogemuste põhjal hakati koolis looma rahunemistubasid ja kasutama meditatsioonielemente, et pakkuda õpilastele ja õpetajatele võimalust hetkeks aeg maha võtta. See oli eriti oluline, arvestades koroonaaja pikaajalist mõju koolipere heaolule. Samuti andis projekt tõuke mentorlussüsteemi loomiseks – nähes Itaalia koolide eeskuju, mõisteti, kui oluline on toetada alustavaid õpetajaid süsteemselt, et vältida nende läbipõlemist ja toetada nende professionaalset arengut.
Kui reisidelt tagasi jõuti, ei jäänud uued teadmised kohvrisse ega tolmu koguma, vaid need pakiti lahti ja jagati kogu kooliperega. Maardu Gümnaasiumi õppekava sai täiendust uute ja põnevate valikainetega, mis on otseselt inspireeritud õpirännetest: õpilased saavad nüüd valida draamaõpetuse, filmiajaloo, disaini, arhitektuuri või keskkonnakaitse kursuste vahel. Loodi kursus Minu Eesti, mis kasutab laialdaselt õuesõppe võimalusi, ning pöörati suuremat rõhku tervislikele eluviisidele. Koolimajas hakkasid tööle uued huviringid, sealhulgas robootika, inglise keele ja käelise tegevuse ringid, mis pakkusid õpilastele uusi väljundeid ja aitasid koolil muutuda kogukonna tõmbekeskuseks. Roheline mõtteviis juurdus sügavamalt – neli õpetajat otsustasid reisida sihtkohta keskkonnasäästlikult bussiga, mis oli eeskujuks teistele, ja üle poolte osalejate tundsid, et said targemaks kliima ja jätkusuutlikkuse teemadel.
Võib-olla suurimaks võiduks oli aga kooli avanemine maailmale. Kui varem oli rahvusvahelistes projektides osalejaid vähe ja tunti teatavat pelgust, siis nüüd on huvi plahvatuslikult kasvanud. Õpetajad, kes varem võisid kahelda oma keeleoskuses või julgustükis, on nüüd innukad osalema uutes projektides. Sellest projektist kasvasid välja uued algatused: liituti eTwinninguga, esitati uusi Erasmus+ taotlusi ja osaletakse Nordplus programmis. Maardu Gümnaasiumist on saanud omamoodi majakas, keda on külastanud delegatsioonid Ungarist, Leedust ja Hispaaniast ning kelle kogemusi on käidud jagamas teistes Eesti koolides, nagu Väätsa Põhikoolis ja Kallavere Keskkoolis.
Kokkuvõttes täitis projekt oma eesmärgi ja tuues Euroopa Maardusse. Valdav enamik, tervelt 83% osalejatest, kinnitas, et nad õppisid paremini tundma Euroopa Liitu ja selle väärtusi. See teadmine on nüüdseks integreeritud kooli ellu – tähistatakse Euroopa päeva, õpilased on käinud Euroscola raames Strasbourgis ja kooli seinal on uhkusega Erasmus+ tahvel, mis tuletab meelde, et ollakse osa suuremast perest. Osalejate rahulolu oli äärmiselt kõrge, ulatudes ligi 95%-ni, mis näitab, et korraldus ja sisu vastasid ootustele. Maardu Gümnaasium on saanud juurde enesekindlust, professionaalsust ja sõpru üle Euroopa, tõestades, et innovatsioon ja loovus ei ole vaid sõnad paberil, vaid igapäevane reaalsus, mis muudab koolielu paremaks iga õpilase ja õpetaja jaoks.
Meie õpetajate selle projekti kogemustest saate veel lugeda Maardu Panoraami 2022. aasta veebruarikuu väljaandes, lk 9-11. Link ajalehele.
