Meie projektid

Erasmus+ on Euroopa Liidu programm, mis rahastab haridus-, koolitus-, noorte ja spordivaldkonna projekte. Programmi eesmärk on toetada rahvusvahelist õppimist, arendada riikidevahelist koostööd ning ühendada erinevaid kultuure.

2021 – 2027 programmiperioodil pööratakse palju tähelepanu sotsiaalsele kaasatusele, rohe- ja digipöördele ning noorte osalemisele demokraatias.

https://eeagentuur.ee/

Programm „Kiusamisest vabaks!“ on teaduspõhine ja pikaajaliselt rakendatud kiusamist ennetav programm, mille on loonud The Mary Foundation ja Save the Children Denmark ning mida Eestis veab MTÜ Lastekaitse Liit Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel. Programm on kooskõlas Eesti riiklike õppekavade väärtuste ja pädevustega, suunatud lastele, haridusspetsialistidele, lapsevanematele ja kogukonnale ning aitab kujundada hoolivat, sallivat ja sekkumisaldis käitumiskultuuri. See on paindlik, igapäevaellu lõimitav, loob ühtse arusaama kiusamise ennetamisest kogu asutuses, toetab sujuvat üleminekut lasteaiast kooli, annab tõendatud positiivseid tulemusi kiusamise vähendamisel.

https://kiusamisestvabaks.ee/

VEPA metoodika on tõenduspõhine ennetustegevus, mida kasutatakse koolis tavapärase õppetöö käigus. VEPA aitab lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikate abil luua toetavat õpikeskkonda. VEPA toetab laste eneseregulatsiooni- ja sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arengut, koolipere vaimset tervist ning ennetab laste riskikäitumist.

https://www.vepa.ee/tutvustus/

Koolitusprogramm „Kaitse end ja aita teist“ on suunatud 6.8. klassi õpilastele üle Eesti. KEAT koolitusprogramm on koostatud põhikooli riikliku õppekava ja seda läbiva teema „Tervis ja ohutus“ alusel.

https://www.rescue.ee/et/ennetuskoolitused/

KIK (Keskkonnainvesteeringute Keskus) toetab koolides eelkõige keskkonnaharidust ja kestliku mõtteviisi kujundamist. Koolidele tähendab see võimalust saada rahastust ja tuge, et õppimine oleks praktiline ja päriseluga seotud.

Maardu Gümnaasium on olnud KIKi projektides aktiivne osaleja – tänu sellele on õpilased saanud osaleda mitmetes keskkonnaõppe programmides ja õppekäikudel, mis seovad teooria päriseluliste kogemustega ja toetavad loodus- ning keskkonnateadlikkuse kujunemist.

https://www.kik.ee/et

Talgupäeval tuuakse kokku kogukonna liikmed, et ühise eesmärgi nimel panustada ümbruse korrastamisse ja heakorda. Päeva jooksul tehakse ära mitmed vajalikud tööd, jagatakse kogemusi ning tugevdatakse koostööd ja ühtekuuluvustunnet. Maardu Gümnaasiumis on selles algatuses osalenud juba mitu aastat. Talgupäev möödub tegusas ja positiivses õhkkonnas, pakkudes osalejatele head tunnet ühisest panusest ja saavutustest.

https://www.teemeara.ee/

Keelekümblus on lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) viis, mille puhul kasutatakse hariduse omandamisel kahte või enamat keelt, toetades mitmekeelsuse kujunemist. Keelekümblusprogrammis toimub keeleõpe riiklike õppekavade alusel õppides lisaks keeletundidele ka ülejäänud ainetundides vähemalt 60% teises keeles ehk sihtkeeles.
Sihtkeele kasutamise osakaalu ja intensiivsuse määratleb ära keelekümblusprogrammi mudel. 2021 – 2027 programmiperioodil pööratakse palju tähelepanu sotsiaalsele kaasatusele, rohe- ja digipöördele ning noorte osalemisele demokraatias.

https://harno.ee/keelekumblus

Koolikava toetus aitab soodustada puu- ja köögivilja ning piima ning piimatoodete jõudmist lasteni ja toetab tervislike toitumisharjumuste kujunemist. Samuti aitab see suurendada nimetatud toodete tarbimist laste seas, kujundada laste tervislikke toitumisharjumusi ning tõsta laste teadlikkust põllumajandus- ja toidusektorist. PRIA rahastab ka õppekäike, et tutvuda Eesti põllumajanduse ja karjakasvatusega.

https://www.pria.ee/toetused

Kultuuriranits on Kultuuriministeeriumi eestvedamisel loodud toetusmeede, mille eesmärk on tagada laste ja noorte osalemine kultuurielus, kultuuri hindava publiku järelkasv ning soodsad tingimused kultuuris osalemiseks. Pearaha alusel määratud toetus võimaldab igal lapsel külastada kooli õppekavaga seotult vähemalt ühte kultuuriasutust aastas, aidates omandada nii riikliku õppekavaga ettenähtud ainepädevusi kui ka kasvada loovateks ja mitmekülgseteks isiksusteks.

2025. aasta alguses liigub kultuuriranitsa toetus KOV toetusfondi kaudu koolidesse samas eelarvemahus kui 2024. aastal ning on määratud igale Eesti 1.–9. klassi õpilasele, sh hariduslike erivajadustega ning koduõppel olevatele õpilastele. Koolid peavad jälgima, et toetus jõuaks iga õpilaseni, kui õpilase elukoht ja üldine õppetöö korraldus seda võimaldab.

https://www.kul.ee/asutus-uudised-ja-rahastamine/rahastamine/kultuuriranits

Pärisaru koos tehisaruga. TI-Hüpe on hariduse uuendusprogramm, mille eesmärk on toetada mõtestatud õppimist ja aidata haridussüsteemil tehisaru ajastuga kohaneda. Kodutööde masinale delegeerimine on juba levinud. Kui me ei sekkuks, võidaksid tehisarust tugevaimad, kuid suure osa õpilaste mõtlemise areng saaks kahjustada.

Juba enne TI-Hüpet kasutas 64–90% Eesti õpilastest tehisaru abi – enamasti kommertsrakenduste tasuta versioone, et koolitööd kiiremini valmis saada. Uuringud näitavad, et sel moel võivad tehisarurakendused pärssida kriitilise mõtlemise, keskendumise, loovuse ja enesejuhtimise arengut.

Peame reageerima vara ja otsustavalt. Nii loome võimaluse, et tehisaru võimestab, mitte ei asenda õppimist ja õpetamist.

https://tihupe.ee/