Maardu Gümnaasium osales Euroopa Liidu rahastatud Erasmus+ õpirändes projektis “Innovatsioon ja loovus” (2021–2023).
Selle õpirändeprojektiga käis 37 meie kooli töötajat erinevates Euroopa riikides koolituskursustel ja töövarjutamistel. Õpetajate õpiränded olid Soomes, Islandil, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Maltal, Bulgaarias, Lätis ja Horvaatias. Võimalus oli osaleda ka erinevates riikides töövarjutamistel, mille käigus tutvuti Riia Eesti Kooli, Hispaania ja Itaalia koolidega. Töövarjutamiste kägus tutvuti innovatiivsete ja loovate koolidega, kust ammutati häid ideid, mida oma koolis võiks rakendada.
Meie kooli kõikidele õpetajatele pakuti õpirändes osalemise võimalust. Püüdsime osalejate valikut tehes anda võimaluse osaleda suuremale osale õpetajatest, et õpirändes saaksid osaleda ka need, kes varasemas õpirändes ei osalenud. Varem alanud Erasmus+ projekti mõjul oli sel korral soovijate hulk märgatavalt kasvanud. Kandideerija pidi olema motiveeritud, osalema vähemalt nädal aega kestvas lähetuses, samuti hinnati osaleja julgust n-ö pea ees vette hüpata (nende puhul, kes varem pole soovinud välislähetustes osaleda). Tulevaste rahvusvaheliste projektide pärast ongi koolile väga oluline, et rahvusvahelise õpirände kogemus oleks võimalikult paljudel erinevate õppeainete õpetajatel, et hiljem saaks kaasata rohkem õpetajaid erinevatesse (rahvusvahelistesse) projektidesse. Õpirändes osaleja vastutab ise oma igapäevatöös projekti tulemuste elluviimise eest, mis kajastus ka põhjalikus eneseanalüüsi aruandes, kuidas läbitud õpirännne on tõstnud õpetamise ja juhendamise kvaliteeti.
Õpirändeprojekt toetas koolis toimuvate teiste (rahvusvaheliste) projektide tegevusi ja tõstis need uuele tasemele. See aitas lõimida õppeaineid ja kooliastmeid, rakendada õppe- ja huvitegevuses innovatiivset ja loovust arendavat õppemetoodikat, rakendada uusi ideid ja (IKT) lahendusi ning arendada ühtlasi meeskonnatöö oskusi.
Rahvusvahelise projekti lisaväärtus oli õpetajate teadlikkuse suurendamine teistest kultuuridest ning osalemine rahvusvaheliste kontaktide võrgustikus. See täiustas osalejatel Euroopa kodanikutunnet ja rahvusvaheliste suhete korraldamise oskust. Kaugemas perspektiivis aitab projekt täiendada kõigi aineõpetajate ametioskusi. Kõik kirjeldatud eesmärgid ja tulemused lähtuvad meie kooli arengukavast.
Projekti eesmärgiks oli projekti tegevuste lõimimine kooli igapäevatöösse. Õpetajad
1) rakendasid õpirändeprojekti tulemusi kõigiti oma igapäevatöös: kasutasid koolitustel omandatud uusi teadmisi ja oskusi õppe- ja huvitegevuse ajakohastamisel ja mitmekesistamisel (kasutada innovatiivseid ja loovust arendavaid õppemeetodeid, nt filmimine, draama- ja mänguliste elementide kasutamine, kriitiline mõtlemine, CLIL-meetod, jooga), rakendasid uusi ideid juhendamisel ja juhtimisel, jagasid oma õpirändekogemusi õpilastele ja kolleegidele;
2) jälgisid projekti tulemuste seoseid kooli arengukavaga, arendasid kooli õppekava;
3) lõid uusi valikainekursusi;
4) kaasasid õpilasi keskkonnategevustesse (nt õuesõpe, talgud, loodusainete lõiming teiste õppeainetega jm);
5) lõid uusi huviringe, loomekonkursse ja propageerisid neis osalemist;
6) algatasid uusi (rahvusvahelisi) projekte ja/või osalesid neis, kaasates õpilasi ja kolleege;
7) on loomas toimivat mentorlussüsteemi.
Meie kooli õpetaja Viktoriia Kotšergina, kes käis töövarjutamisel Itaalias, Istituto Comprensivo M. K. Gandhi koolis, kirjutas oma õpirände kohta järgmist:
“Reis on mulle palju õpetanud, esiteks, kuidas meeskonnas töötada. Õpirändes oli 8 inimest. Igaüks meist oli oma huvide, lähenemistega õpetamisele ja õpilastele, maailmavaatega. Reisi lõpuks õnnestus luua tõeline side ka meie õpetajate vahel. Mõistsin, kui oluline on teha koostööd, et ka õpilased tunneksid seda õpetajatepere sidet ning tunnet. Nii et seoses sellega tekkis mul mõte korraldada meie õpetajatele mõni kohtumine, laager või väike reis Eestis, kus me saaksime üksteisega jagada oma teadmisi ja kogemusi.
Teiseks, õpiränne motiveeris mind rohkem reisima ja vaatama, kuidas haridussüsteem erinevates riikides toimib. Me saame seda tagantjärele oma koolis rakendada.
Kolmandaks, ma sain aru, et kõige olulisem on õpetajate omavaheline suhtlus ja ettevalmistus enne õppeaasta algust. Õpirände jooksul nägin, et iga aine õpetamine oli koolis põhjalikult läbi mõeldud, et õpetajal poleks probleemi õppeaasta jooksul leida lisamaterjali ja interaktiivseid tegevusi, mis teevad tunni huvitavamaks.
Olen Erasmuse projektile väga tänulik võimaluse eest olla osa sellest suurepärasest meeskonnast. Loodetavasti saan tulevikus osaleda ka mõnes muus Erasmus+ projektis.”
Meie kooli õpetaja Külli Holsting, kes käis “ECO-Schooling – keskkonna ja ökoloogia õpetamine õuesõppena” koolitusel Itaalias, kirjutas järgmist:
“Algaja õpetajana andis minu esimene Erasmus+ õpiränne juurde kindlust, et õpetada võib mitmel moel kasutades erinevaid meetodeid. Kõige olulisem on, et tegevusel on kindel eesmärk ja tegevus oleks läbimõeldud. Õuesõppe osa koolitusel veenis mind, et loodushuvi saab kasvatada ka läbi teatri, mängu ja liikumistegevuste, mis rahuldaks erineva õpihuvi ja -stiiliga õpilasi. Enne õpirännet ma polnud väga kindel, kas õuesõppimine on alati võimalik, sest sageli hajub tähelepanu. Õpetajana aga polnud mul oskusi suunata õpilaste tähelepanu. Olen seda veel vähe praktiseerinud, kuna tunnen end selles veel ebakindlalt ning vahel on mul raske tulla välja mugavustsoonist (halb ilm, vähe aega planeerimiseks jmt). Koolitusel sain teada, et õuesõppe tunniks tuleb veelgi hoolikamalt valmistuda, kui tavaliseks tunniks, sest valmis tuleb olla ootamatusteks nt vihmavaling või pisitrauma.
Samuti oli mul vähene arusaamine sellest, kuidas õpilasi kaasata arutellu, kuidas küsida avatuid küsimusi, et tekiks kriitiline mõtlemine. Nüüd planeerin enamuse töid sellisena, et oleks kohustuslik vastata mõnele avatud küsimusele, mis aktiviseeriks analüüsima küsimuse või teema erinevaid aspekte, seda eriti inimseõpetuse tundides, kuna enamiku teemade puhul on rohkem kui üks vastus ning lahendus. Oluline, et iga õpilane saaks arendada enda eneseväljendusoskust ning suudaks kriitiliselt hinnata antud küsimust või olukorda. Tänan õpirändes osalemise võimaluse eest.”
Matthias Vanamb, Maardu Gümnaasiumi arendusjuht
